Sissejuhatus
Perekonnaseadus näeb ette kaks peamist hooldusõiguse vormi: osaline ja täielik hooldusõigus. Nende eristamine on oluline lapse huvide tagamisel vanemate lahkumineku või lahutuse korral. Hooldusõigus perekonnaseaduse kohaselt tähendab vanema õigust ja kohustust hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kui vanemad on abielus on neil alates lapse sünnist ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui vanemad ei ole isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades väljendanud soovi jätta hooldusõigus vaid ühele vanemale.
Osaline hooldusõigus on paindlik lahendus vanemate vaheliste erimeelsuste lahendamiseks. See tähendab, et:
- Hooldusõigust jagatakse valdkonniti (hariduslikes küsimustes, elukoha küsimustes, tervist puudutavates küsimustes jne).
- Üks vanem saab ainupädevuse konkreetse valdkonna küsimuste otsustamisel.
- Teistes valdkondades säilib ühine otsustusõigus.
Täielik hooldusõigus (ainuhooldusõigus) tähendab, et:
- Ainult ühel vanemal on õigus langetada kõiki lapsega seotud otsuseid.
- Teine vanem kaotab õiguse kaasa rääkida lapse elu olulistes küsimustes.
Osaline hooldusõigus
Osalise hooldusõiguse puhul säilivad mõlemale vanemale õigused ja kohustused lapse kasvatamisel, välja arvatud ulatuses, milles on ühelt vanemalt hooldusõigus üle antud teisele vanemale.
Näiteks. Lapse ema soovib vahetada perearsti. Lapse ema peab saama selle küsimuse otsustamiseks nõusoleku lapse isalt. Isa ei anna nõusolekut või ei ole üldse kätte saadav, et nõusolekut küsida. Kui lapse isa ei ole kätte saadav, ei soovi suhelda või ei anna nõusolekut, võib kohus vastava avalduse alusel määrata lapse tervist puudutavates küsimustes otsuste langetamise õiguse emale. Selle näite puhul jääb ülejäänud osas lapse hooldusõigus vanematele ühiselt kehtima.
Täielik hooldusõigus (ainuhooldusõigus)
Täieliku hooldusõiguse puhul omab üks vanem ainuõigust lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks.
Näiteks. Lapse ema soovib kolida ühest maakonnast teise ning panna lapse teises maakonnas kooli. Samuti võib olla vajalik perearsti vahetus. Laps soovib minna klaasikaaslastega teise riiki reisile jms. Isa ei anna nõusolekut nendeks tegevusteks või ei ole üldse kätte saadav, et nõusolekut küsida. Lapse isa ei ole lapse käekäigust ega arengust huvitatud, ei suhtle lapsega ega osale lapse kasvatamist ning heaolu puudutavate küsimuste otsustamisel. Sellisel puhul on lapse emal võimalus pöörduda kohtu poole hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks emale. Kui kohus selle rahuldab, ei pea lapse ema enam isa käest lapsega puutuvates otsustes nõusolekut küsima ning isal ei ole tulevikus enam õigust lapsega seotud küsimustes kaasa rääkida.
Kohus lähtub nii osalise kui ka täieliku hooldusõiguse üleandmise otsuse tegemisel alati eelkõige lapse huvidest, vanema võimekusest last kasvatada, lapse sidemest mõlema vanemaga, lapse turvatundest ja arenguvõimalustest. Samuti võtab kohus otsuse tegemisel arvesse lapsele riigi poolt määratud esindaja ning lastekaitse töötaja arvamusi. Mõlemad suhtlevad vanematega ning võimalusel räägivad ka lapsega, et välja selgitada, milline oleks kõige parem lahendus just lapse heaolu silmas pidades.
PS ! Kui hooldusõigus on osaliselt või täielikult näiteks emale üle antud, ei tähenda see seda, et isa ei pea lapsele elatist tasuma. Elatise tasumise kohustus säilib. Samuti säilib isal õigus suhelda oma lapsega.
Otsustusõigus
Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, on võimalik taotleda kohtult otsustusõiguse andmist ühele vanemale.
Seda rakendatakse enamasti ühe konkreetse asja erimeelsuse lahendamiseks.
Näiteks. Isa soovib lapsega kooli vaheajal teise riiki reisile minna. Soovitakse minna riiki, kuhu sisenemiseks on vajalik teise vanema nõusolek. Ema keeldub nõusoleku andmisest. Sellisel juhul saab isa pöörduda kohtu poole otsustusõiguse andmiseks lapsega reisimiseks. Kui kohus avalduse rahuldab, saab laps isaga reisile minna olenemata ema käitumisest.
Kokkuvõte
Hooldusõiguse vormi valik sõltub konkreetse perekonna olukorrast. Osaline hooldusõigus võimaldab mõlemal vanemal teatus ulatuses osaleda lapse elus. Täieliku hooldusõiguse üleandmine ühele vanemale on erandlik meede lapse kaitsmiseks, mis välistab teise vanema osalemise lapse igapäevaste otsuste tegemisel. Otsustusõiguse andmine ühele vanemale tuleb kõne alla üksikjuhtumi lahendamiseks.
Märkus: Iga juhtum on ainulaadne ja nõuab individuaalset lähenemist.